Tere Raili

Ma olen rahul ja õnnelik. Olles seda öelnud, meenub mulle et elukogemus näitab, et selline meeleseisund on ajutine ja see läheb üle. Selles hoolimata, mulle jätkuvalt meeldib Kihnu elu-olu. Eelmisel laupäeval üllatusin saarel vohavate sirelite rohkuse üle. Teeveered on tihedalt palistatud sirelipõõsastega. Ma ei ole seda veel kuskil varem näinud. Ja lisaks silmailule, hiilib sirelite lõhn salalikult ka ninasõõrmetesse ning minul ei ole selle vastu mitte midagi. See teeb meele rõõmsaks.
Täna oli mul täielik puhkepäev, magasin sügavalt ja koos unenägudega. Käes on suvi ja ma nautisin seda. Juba mitu aastat ei ole ma lihtsalt niisama päikese käes vedelenud, määrisin end küll kreemiga kuid see lõpuni ei päästnud mind. Küpsesin ja kõrbesin aga mulle meeldis UV ja teisi kiirguste käes end laadida. Tervislik see vist ei ole.
Laupäeva õhtul filmisime pulmakutsumist. Meelis koos veliga sõitis mootorrattaga talust taluse ja koputas omatehtud puumõõgaga katuseharjale ning kui pererahvas uksele tuli, siis paluti järgmisel nädalal pulmapeole tulla. Juhtus muidugi ka nii, et pererahavas pelgas nii hilisel tunnil ust lahti teha, kes ikka kell 11 õhtul pulma kutsumas käib. Öeldakse, et siis ei tohi pulma tulla, kuid tänapäeval on kombed muutunud ja kui oled ikka väga pulma oodatud, siis kutsutaks järgmisel päeval veelkord.
Üks huvitav tähelepanek, enamikes taludes on õuekoerad, kes tulid hiliseid külalisi uudistama ning haukusid üsna kõvasti, pärast aga uurisid mootorratast lähemalt. Selle küljes oli erinevaid erutavaid lõhnu ning, et asja veelgi hõrgumaks teha, nad lisasid omaltpoolt juurde ja lihtsalt sirtsutasid ratta peale. Ja nii juhtus see peaaegu igas õuekoeraga talus.

Terv.M

NB! Järgmisel nädalal, samal ajal on pulmapidu vähemalt 16 tundi läbi ning kõik praegune muretsemine muutub mõnusaks mälestuseks.